airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

Kalaallit Nunaanni tuberkulose ullutsinni?


Nunatsinni nappaatip sakialluutip (TB) atugaanera 

Nunatsinni sakialluummik (TB) nappaateqarneq
TB nappaataavoq tuniluuttoq 80-ikkut qiteqqunneranniit 2010-ip tungaanut atuagaanera annertusiartortoq. 2010-mi amerlanerpaallutik 115-inik ilapput taamaalillutillu innuttaasut 100.000-iuppata 205-it missaat tunillatsissimallutik. Maanna nappaatip atugaanera annikillingaatsiarpoq, ukiunilu arlertuni nappaateqalersartut ukiumut 49-it 85-illu akornanniipput taamaalillutillu innuttaasut 100.000-iuppata ukiumut 100-inik ilasarlutik. Nappaatip atuagaanera nunanut allanut sanilliullugu suli annertuvoq (nunap assinga takuuk)

Nunatsinni TB-mik pitsaaliuineq akiuiniarnerlu suliniutaapput, iliuuserisallu pitsaanerulersinniarlugit nuna tamakkerlugu iliuusissatut siunniussat naleqqussarneqartuarlutik. TB-mut tunngatillugu immikkut ilisimasalinnit ilaatigut WHO-meersunit iliuusissatut innersuussanik suliaqartunit, 2010-mi 2016-imilu nunarput tikeraarneqarpoq. Innersuussutaat TB akiorniarlugu nuna tamakkerlugu iliuusissatut siunniussanut ilanngunneqarput.
  • Nunatsinni innuttaasut 100.000-iuppata ukiumut TB-mik nappaateqartut 100-nik ilasarput. Napaatip atugaanera ukiumiit ukiumut nikerariarluni ukiuni arlertuni allanngorsimanngilaq
  • TB nunarput tamakkerlugu atugaavoq, Kujataanili Tunumilu atugaanera annertunerulluni. TB inuttut atukkatigut annertuumik ajornartorsiuteqartuni atugaanerujussuuvoq
  • Ataatsikkut TB-mik HIV-millu tunillatsissimaneq nunatsinni qaqutigoorpoq.
  • Tappiorannartup TB-mik nappaateqalersitsisartup nalinginnaasumik TB-mut nakorsaatinut akiuussinnaalersimanera qaqutigoorpoq. Taama nappaatilinnut Peqqinnissaqarfimmi atortussatigut/initigut periarfissat killeqarnerat immikkut unammilligassiivoq.
  • Meeqqat TB-mut akiuussutissinneqartarput. Nunarput tamakkerlugu akiuussutissinneqartartut amerlapput
  • Nunatsinni nuna tamakkerlugu TB-mik akiuiniarnermi 2017-imiit 2021-imut iliuusissatut siunniussat naapertorlugit, TB-mik akiuiniarneq ingerlanneqarpoq. TB-mik akiuiniarnerup Peqqinnissaqarfiinnaanngitsumit inuiaqatigiinnili immikkoortut assigiinngitsut iliuuseqarnissaannik piumasaqaatitaqarnera qitiutinneqarpoq
  • TB akiorniarlugu iliuusissatut siunniussani, TB-mik tuniluuttumik nappaatillit nappaammut ersiuteqalerneranniit piaarnerpaamik nassaarinissaat qitiutinneqarpoq. Tunillatsissimasunut nappaateqalersimanngitsunulli immikkut toqqakkanut, pitsaaliuinermut atatillugu nakorsartinneq neqeroorutaavoq.
  • Inunnik immikkut toqqakkanik misissuinertigut tunillatsissimasinnaasunik misissuineq ingerlanneqarpoq, innuttaasunilli tamanik misissuinsarnerit ingerlanneqassaarput
  • Nappaammik suussusersiniaasarneq pitsaassuserlu peqqinnissaqarfimmilu sulisunik TB-mut tunngasunik immikkut suliaqartussanik atorfinititsisinnaaneq pitsaanerulersissinnaajumallugit, TB akiorniarlugu iliuusissatut siunniussat immikkut tapiiffigineqarput
  • TB-mik akiuiniarneq pissutsinit assigiinngitsunit ilaatigut TB-mik nappaatillit nunatsinni siammarsimanerannik ajornartorsiortinneqarpoq. Piginnaasalinnik sulisussarsiniarneq unammilligassaavortaaq annertooq.
  • Kalaallit Danmarkimi najugallit inuttut atukkatigut sanngiiffeqartut TB-mik nappaateqalernissamut immikkut navianartorsiorput. Ukiuni tulleriinni nunatsinni najugaqartunit amerlaneroqalutik- ukiut tamaasa 50-it sinneqartut TB-mik nappaateqalersarput.

Ukunani annertunerusumik paasisassarsiorit
United Nations. High-level meeting on the fight to end tuberculosis

 

Tuberkulosep Nunatsinni oqaluttuassartaa 

1954
Dronning Ingridip Napparsimmavissua (SANA) ammarneqarpoq. SANA 211-inik siniffeqarpoq, taamaallaat TB-eqartut suliarineqartarnerannut naatsorsuussaasunik.

1955
TB-imut akiuussutissaq, Calmettemik imaluunniit BCG-mik akuussusiisarnermik taaneqartartoq, Kalaallit Nunaanni 1949-imi aallartinneqarpoq, 1955-imilu meeqqat akiuussuseneqartarneranni taanna ilanngunneqartalerluni.

1955-imiit 1971-ip tungaanut umiarsuup immikkut sanaap ”Misigssût”-ip sineriak tamakkerlugu inoqarfiit tamarmiusut apuuffigisarpai.

1956
Sorsunnersuit aappaata kingorna Kalaallit Nunaanni TB nappaataavoq suli aarlerigineqartartoq. Nappaateqalesartut nunarsuarmi amerlanerpaat ilagaat, inuillu 100.000-iugaangata 1.835-iusarlutik. Ukiuni siullerni TB-eqarnermik napparsimmavissuarmi SANA-mi uninngaqartartorujussuuvoq, 1. december 1956-imi uninngasut 256-iullutik.

1959
1950-ikkut aallarteqqaarneranni kalaallit arlallit Danmarkimi napparsimmavinnut aallarunneqartartut amerlasuujusarput. 1959-imiit kalaallit TB-imik nappaateqartut tamarmik Kalaallit Nunaanni katsorsarneqartalerput.

1962
TB-mik akiuiniarneq sunniuteqarluarsimavoq, 1962-imilu TB-qartarneq ima nakkutigilluarneqartigaaq, SANA napparsimmavittut allatulli atuuffeqalerluni.

1965
TB-imik nappaateqalersarneq 84 %-inik ikilisitsinikkut iluatsitsiviuvoq, taakkualu inuit 100.000-iugaangata 286-iusarlutik.

1987
Inuit 100.000-iugaangata TB-eqalersartut qulingiluaannanngorput, imaappoq nunanut killernut naapertuulluinnarluni.

1990
Meeraaqqat BCG-imik (Bacille Calmette Guerin) TB-imut akiuussuserneqartarunnaarput.

1991
TB-imik nappaateqalersartut amerliartornerat paasinarsivoq.

1994
Kullorsuarmi TB-imik tunillaassuunneq 1994-imi paasineqarpoq inuit 300-t akornanni 20-ullutik. Illuni najugaqartut amerlasuunerat pissutigalugu tunillatsissinnaanermut ulorianaat annertuujuvoq. Illut ilaanni 70 m2-inik angitigisumi inuit 18-it najugaqartarput. Ipeersaartarnissaq pillugu ilinniartitsisoqarpoq ataatsimiititsisoqartarlunilu. Ove Rosing Olsen suliniummik ingerlatsisuuvoq, tamatumani ipeersaartarneq pitsanngoriartinneqarluni, eqqaaveqarfik pitsaanerulersinneqarluni, illut amerlanerit sanaartorneqarput, pingaartumillu illu kiffartuussivik ”Prins Henrik”-imik taaguuserneqartoq uffarfiusinnaasoq errorsiviusinnaasorlu sananeqarluni.

1996
Akiuussusiisarneq atuutilerseqqinneqarpoq, pingaartumik meeqqat mikisut toqussutaasinnaasumik TB-meningitiseqartartut amerliartorneri pissutigalugit, tamatumani Calmettemik akiuussisiisarneq uppernarsaatitalimmik sunniuteqarluartarmat.

Peqqissutsimut Pisortaqarfik 1996-imiit 2000-imut ingerlasussamik Upernaviup kommuneqarfia suleqatigalugu ”Peqqik 2000”-imik taaguusikkamik aallartitsivoq, tamatumani nunaqarfinni peqqinnerulernissap pitsanngoriaateqartinneqarnissaa siunertaalluni.

1997
Naalakkersuisut TB pillugu naapeqatigiittartunik pilersitsipput, TB-eqalersarnermik nakkutiginnittussatut suliaqartartussanik TB-imillu pinaveersaartitsiniarluni iliuusissanik aallartitsisartussanik. Siunertamut aningaasat tamatumunngarpiaq immikkoortinneqarput.

1999
TB pillugu naapeqatigiittartut TB-imi akiuiniarnissamut ilioriusissamik suliarinnipput TB-lu pillugu peqqissaasumik nuna tamakkerlugu atuuffeqartussamik atorfinitsitsisoqarluni.

2002
Inuit 100.000-iugaangata TB-qalersartut 157-it missaasa tungaannut amerleriarput. Amerleriaat pingaartumik kujataani pivoq. Nanortalimmik innuttaasut screenerneqarput.

2004
Tasiilami TB-imik bakteeriat siaruaakkiartornerat innuttaasunut tamarmiusunut screenerinissamik kinguneqartitsivoq.

2005/2006
Ilisimatusarluni suliniummut atatillugu Tasiilami kujataanilu atuartut 1700-t TB-eqarnermut screenerneqarput. Misissuinerup paasinarsisippaa tupaallannartumik meeqqat amerlasuut tunillanneqarsimasut. Kujataani meeqqanik tunillaassuuttoqarnerata paasinarsisippaa, TB-imik nappaateqartarnermi amerlassutsit akioruminaallisinnaanerat, inuit ersitsumik TB-qartut tamarmiusut akornanni nassaaralugillu katsorsarneqarnissaannut periarfissaqartitsisoqassanngikkaluarpat. Ukioq taanna kujataani nunaqarfinni innuttaasut tarrarsorneqarput. Peqataasut taamaallaat 68 %-iupput.

Peqqinnissakkut sulisorisat, immikkut ilisimasallit naalakkersuinermilu suliallit Nuummi Peqqissaanermik Ilinniarfimmi TB pillugu isumasioqatigiissinneqarput. TB pillugu ilioriusissap nutarterneqarnissaa naliliiffigineqarnissaalu iliuusissallu nutaat suut pisariaqartinneqarnissaat siunertaavoq. Tunuliaqutaasoq tassaavoq, aallaqqaammut siunertaasoq, tassalu Kalaallit Nunaanni inuit 100.000-iugaangata TB-qalersartut nutaat ukioq 2010 nallertinnagu quliinnaasalernissaat anguneqarsinnaasimanngimmat. 2006-imi inuit 100.000-iugaangata nappaateqalersartut nutaat 175-iusarput.

2007
2007-imi ukiakkut Naalakkersuisut ”Nuna tamakkerlugu 2007-imiit 2012-imut TB-p akiorniarneqarnissaanut ilioriusissaq” akuersissutigaat, tamatumunngalu 2012-ip tungaanut TB-ip akiorniarneqarnissaanut katillugit 15 mio. kr.-it missaat immikkoortinneqarlutik.

Nuna tamakkerlugu ilioriusissami tunngaviutinneqartut pingaarnerit tassaapput qaammarsaanikkut pimoorussinissaq, peqqinissakkut sulisorisat ilinniarteqqinneqarnissaannut eqqumaffiginninnissaq, TB-qarnermullu misissuisarnerup pimoorussaanerulernissaa kiisalu inernerit malitseqartinneqarnerusarnissaat.

2008
Nuna tamakkerlugu ilioriusissap ilaatut Narsami, Qaqortumi Nanortalimmilu aamma Dronning Ingridip Napparsimmavissuani laborantimik ulloq affaa sulisartussamik TB pillugu peqqissaasunik atorfinitsitsisoqarpoq.

Kalaallit Nunaanni tamarmi atuartut 1. aamma 10./11. klassineersut aammik misissugassamik, Quantiferonimik taasamik, misissorneqarnissaat neqerooruteqarfigineqarput. Aak misissugassaq maanna Mantoux misissuisarnermut atorneqartumut sanilliullugu qularnaanneruvoq eqqoqqissaartumillu inerneqartitsisarluni.

Kujataani innuttaasut tamarmik puammikkut tarrarsorneqarnissamik neqeroorfigineqarput. Innuttaasut 65 %-iisa missaat neqeroorummut akuersaarput katillugillu 2000-it missaat tarrarsorneqarlutik.

2010
TB-mik tunillatsittutut nalunaarutigineqartut amerlanerpaajullutik 116-iupput. Taakku ilaannamininngui, Kujataani qinnguartaanikkut puannik assiliilluni misissuisitsinermi- ukioq taanna nanginneqartumi- nassaarineqarput. Taama amerlatiginerannut Kuummiuni nappaalasoqalernerani innuttaasunik misissuisitsoqarnera, Tasiilami arlalinnik tunillatsittoqarnera Nuummilu TB-mik nappaatillit amerleriarnerat patsisaapput.

Peqqissutsimut Naalakkersuisup kissaataa naapertorlugu, 2010-mi WHO-mi TB-mik immikkut ilisimasalinnik apriilip 30-aniit maajip arfernata tungaanut nunatsinnut tikeraartoqarnissaa, Nunatsinni Nakorsaanerqarfiup isumagaa. TB akiorniarlugu iliuusissatut siunniussat tunngavigalugit suliniuteqarnerup immikkut ilisimasalittut arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuivigineqarnissaa, WHO-llu nunani allani TB-mut tunngatillugu misilittagaasa naapertuuttut pissarsiviginissaat tikeraartitsinermi siunertaavoq. Tikeraarneq tunngavigalugu arlalinnik innersuussutitalimmik- uanilu atuarneqarsinnaasumik- immikkut ilisimasalittut nalunaarusiortoqarpoq: