Nutarterneqarpoq: 8. juli 2020
Uani tunillaasarnerit, ersiutit, oqartussaasut periaasissaat - aamma ilaqutariinni kiisalu Kalaallit Nunaanni tunillaassuunnerup killilersorneqarnissaanut illit nammineq qanoq iliorsinnaanitit atuarsinnaavatit.
Oqartussat ataatsimoorlutik periusissaat Corona / COVID-19-ip siammaannissaa annikillisissavaat kinguarsarlugulu. Tunillaassuuttoqarneranik pasitsaassisoqartillugu oqartussaat COVID-19-imik misissuissapput. Tunillatsittoqarsimappat tunillaassuisut sumiissusersineqassapput tunillaassuisinnaasullu Peqqissutsimut oqartussaasunit attaveqarfigineqassapput.
Imarisai:
1) Mattusimanerit assigiinngitsut naatsumik allaaserineqarnerat.
2) COVID-19
3) Qanoq ilillunga COVID-19-imit tunillatsinnaveersaassaanga?
4) Ilaqutariinnut meerartalinnut apeqqutit akissutillu
5) Coronavirus (COVID-19), nerisassat uumasullu
6) Apeqqutit akissutillu amerlanerusut
7) Coronavirus pillugu annertunerusumik atuagaqarusuppit?
Tamanna assigiinngitsunik marlunnik pisinnaavoq.
• Kuseriarnertut ittut tuniluunnerat
Inuk quersortoq tangajortorluunniit qanissimasimagukku nalinginnaasumik tunillatsissimasinnaavutit. Quersornerni tangajornernilu kuseriarnerit virusitaqarsinnaapput aamma inuup sorluinut, isaanut qanianulluunniit tamakku pippata tunillatsittoqarsinnaavoq. Taamaattumik immitsinnut ingalassimaniartassaagut.
Quersornermit tangajornermilluunniit kuseriarnerit silaannakkut 1-2 meterimut ungasitsigisumut siammaartarput. Sukkasuumilli nunamut tuttarput. Virusip silaannarmiitilluni tuniluussinnaanera ilimagineqanngilaq. Taamaattumik tuniluunneq "silaannakkoorneq" ajorpoq.
• Inummiit inummut attaveqarnermi tunillaassuuneq
Suulluunniit qaavi inuummit viruseqartumit attorneqarsimasut attorneranni aamma tunillatsittoqarsinnaavoq. Virus amikkut tuniluunneq ajorpoq. Kisianni suulluunniit qaavi virusitalik attoraanni tamatumalu kingorna kiinaq attoraanni taava virusi sorlunniit, qanermi isinilu ameraasanut pisinnaavoq. Taamaalilluni tunillatsittoqartarpoq.
Taamaattumik akulikitsumik sukumiisumik errortortoqartassaaq assannillu kiinaq attornaveersaarneqassalluni.
Napparsimaneq maluginngikkaluarlugu tunillatsittoqarsimasinnaava?
Aap, kisianni inuit tunillaassuinerpaat tassaapput napparsimasut quersortorujussuit tangajoqattaartorujussuillu. Virus qanoq annertutigisoq kaanngartinneqartarnersoq aamma ersiutit qanoq sakkortutiginersut kiisalu qanoq napparsimatigineq apeqqutaatillugit tunillaassuuttoqartarpoq. Anersaartornermut atortuni, tangajornerni quersornernilu viruseqarujussuaraanni taava allat tunillanneqarnissaat qanittuararsuussaaq. Taamaattumik inuit COVID-19-imik nappaateqartut mattusimaneqartarput.
Kisianni aamma inuit ersiuteqanngikkaluarlutik aamma namminneq sianiginagu allanillu paasineqanngitsumik tunillaassuisinnaasut nalunngilarput. Tunillatsinnissarli annikitsuinnaagunarpoq aamma inummit ersiuteqanngitsumik tunillatsissagaanni inuk taanna qanittuararsuusariaqarpoq.
Tassa inuit napparsimasutut misigisimanngikkaluarlutik allanik tunillaasarnerat pissutaagunarluni COVID-19 nunarsuarmi tamarmi taama sukkatigisumik tuniluussinnaasimavoq. Inuk peqqippasissorli aamma inuppassuarnik attaveqartartoq tunillatsissimasorlu - inuppassuarnik tunillaapallassinnaavoq.
Taamaattumik inunnik allanik timikkut attaveqartarnissat killilersorneqarnissaat oqartussaasut innersuussutigaat, aamma naak peqqikkaluarpataluunniit. Immitsinnut ingalassimaartariaqarpugut - aamma assamminnaveersaassaagut eqitaarinaveersaarlutalu.
Anersaatuutitigut virusumit tunillatsinnginnissamut siunnersuutit nalinginnaasut tassaapput:
• Errukulagit assanullu spriti atortaruk.
• Kakkissarfimmut talinnulluunniit quersortarit tangajortarilluunniit – assannuunngitsoq.
• Qisernaveersaarit. Tamanna allanik tunillaassutaasinnaavoq
• Assamminnerit, ulussakkut kuninnerit pakkunnerillu pinaveersaakkit - timikkut allap attornissaa killeqartiguk
• Eqqiluisaarneq eqqumaffigiuk - angerlarsimaffimmi aammali suliffinni.
• Sumiiffiit inuppassuarnit qanimut katersuuffiusartut orninnaveersaakkit
Virus suulluunniitqaavisigut tuniluussinnaava?
Virusip manissuni suulluunniit qaavini qanoq sivisutigisumik aniguisinnaanera suli misissorneqarpoq. Tamanna nal. ak. ikittunnguaniit ullunut sivisutigaluni nikerarsinnaasoq naatsorsuutigineqarpoq – manissut suulluunniit qaavi, kiassuseq, silaannaap isugutassusia pissutsillu allat apeqqutaatillugit. Assersuutigalugu coronavirus nutaaq plastikini sisannilu manngertorsinnaanngitsuni nal. ak. 72-it angullugit aniguisinnaasoq misissuinerit takutippaat, kanngussammi nal. ak. sisamat inorlugit aamma pappini/kartonini nal. ak. 24-t inorlugit.
Pigisanit virusilinnit attuuanninnermi tunillatsittoqarsinnaannginnerata eqqaamanissaa pingaaruteqarpoq. Virus tuniluutissaguni qanermi, sorlunni isinilu ameraasanik attaveqarsimasariaqarpoq. Taamaattumik pigisanik attuinissaq ersissutigisariaqanngilaq. Akerlianilli errortarnissarput eqqaamassavarput.
Sukumiisumik errukulanissat, aamma angerlaraangavit, siunnersuutigaarput. Tamatuma saniatigut silamiinnerni assavit eqqiluiffiginngilluinnagaanniitillutit kiinnat attortassanngilat.
Sumiiffinni kikkunnilluunniit tikinneqarsinnaasuni sorpassuit ulluinnarni attuuasarpavut - ilaatigut matup tigummivii, elevatorit attataasartaat aamma aningaasat. Aamma sunilluunniit attuinivut tamaasa virus assatsinnut piinnariaasarpoq. Taamaattumik attuanninnginnissaq misilissagaanni isumassarsiatsialaassaaq. Assersuutigalugu attaveqanngitsumik akiliummik (kreditkort) taamaallaat akiliisarnissaq eqqarsaatersuutigineqarsinnaavoq. Soorunami pigisanik tamatigut attuinngitsoortanngilagut. Taamaattumik sukumiisumik errukulanissatta eqqaamanissaa pingaarnersaavoq.
Covid-19-imik tunillatsissimasut amerlanerpaat nuffasernertut imaluunniit nuallunnertut eqqaanarsinnaasunik ersiuteqartarput. Ersiutit tamakku nalinginnaasumik sakkukitsuusarput sakkortusiartuaartarlutillu.
Inuit ilaat napparsimasutut misigisimanngikkaluarlutik ersiutinillu malugisaqanngikkaluarlutik tunillatsissimasinnaasarput, taamaattorli inunnik allanik suli tunillaasinnaallutik.
Tunillatsinnermiit ersiutinik malugisaqarnissamut ullut 14-iusinnaasarput.
Ersiutit nalinginnaanerpaat tassaapput:
• Ujallerineq
• Kissarneqarneq
• Qasoqqaneq
• Panertumik quersorneq
• Toqqusaarlunneq
• Niaqorlunneq
• Anersaartornermi ajornartorsiorneq
Inuit ilaat ersiutit allat malugisinnaavaat, soorlu ass. susunnimut – aamma naamasaatinut, meriannguneq aamma timminneq. Ersiutit aamma qanoq napparsimatigilerneq assigiinngitsuusarput.
Ersiuteqaruit oqarasuaatikkut peqqinnissaqarfimmut attaveqartariaqarputit.
Sumi | Tlf. nal. 08.00-16.00 | Nal. 16.00-ip kingorna |
Aasiaat | 89 22 11 | 89 22 11 |
Ilulissat | 94 32 11 | 94 32 11 |
Ittoqqortoormiit | 99 10 11 | 59 93 21 |
Kangaatsiaq | 89 43 00 | 89 22 11 |
Kangerlussuaq | 86 88 12 | 86 42 11 |
Maniitsoq | 81 32 11 | 81 32 11 |
Nanortalik | 61 32 11 | 61 32 11 |
Narsaq | 66 12 11 | 66 12 11 |
Narsarsuaq | 66 12 11 | 66 12 11 |
Nuuk | 34 44 00 | 34 44 00 |
Paamiut | 68 12 11 | 68 12 11 |
Qaqortoq | 64 22 11 | 64 22 11 |
Qasigiannguit | 91 12 11 | 89 22 11 |
Qeqertarsuaq | 92 12 11 | 89 22 11 |
Qaanaaq | 97 10 11 | 94 32 11 |
Sisimiut | 86 42 11 | 86 42 11 |
Tasiilaq | 98 12 11 | 98 12 11 |
Upernavik | 96 12 11 | 96 12 11 |
Uummannaq | 95 12 11 | 95 12 11 |
Qanermut assiaqutit pissutsini ungasinniarnissamut ajornakusoorfiusuni tunillaassuinermik pinaveersaartitseqataasinnaapput. Qanermut assiaqutinik atuigaluaruilluunniit siunnersuutit nalinginnaasut maleruassavatit. Taamaattumik qanermut assiaquteqaraluarlutit eqqortumillu atoraluarlugu siunnersuutinik malinnittuarnissat pingaaruteqarpoq.
Qaqugukkut qanermut assiaqut kiinnamulluunniit assiaqut atorneqassava?
Imaattoqartillugu Kalaallit Nunaanni qanermut assiaquteqarnissaq piumasaqaataavoq:
1. Nunanut allanut Nunatsinnulluunniit timmisartornermi. MALUGIUK qanermut assiaquteqarnissaq innersuussutigineqarpoq mattusimaffimmut / apuuffimmut atorneqarnissaa*).
Tamanut, matumanili ikittuinnaat minillugit, aqqaneq-marlunniit qummut ukiulinnut kiisalu timmisartumi saqisunut, timmisartumiinnermi, timmisartoqarfimmiinnermi imaluunniit ikiartortarfimmiinnermi/aallariartortarfimmiinnermi tamanna atuuppoq.
Angalasunik ikiartortarfinni/aallariartortarfinni assigisaanniluunniit qanimut attaveqarlutik sullissisut qanermut kiinnamulluunniit assiaquteqassapput, sullissisut angalasullu akornanni plastikimik assiaquteqarsinnaanngippat. Matumani Kalaallit Nunaannut Kalaallit Nunaannilu angalanermut piumasaqaatit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 37, 29. september 2020-meersumi § 6 aamma 7 aamma innersuussutigineqarput
2. Coronavirusimik nutaamik tunillatsissimaguit tunillatsissimasinnaaguilluunniit aammalu pisariaqavitsillugu soorlu assersuutigalugu misissortikkiartorniarlutit anissaguit.
Tassa imaappoq qanermut assiaqut atorneqassaaq timmisartoqarfimmiit apuuffissavit tungaanut. Tamanna aamma atuuppoq umiatsianut ilaasortaatinut ilaaguit, imaluunniit busserlutit taxarlutilluunniit ingerlaqqissaguit. Assersuutigalugu Kastrup-imiit Qaqortumut angalaguit, qanermut assiaqut mattusimagallarfissavit tungaanut atussavat.
Qanermut assiaqutit aamma eqqiluisaarnissamut innersuussutit nalinginnaasut
Qanillinaveersaarnikkut inuillu tunillatsissimasut tunillatsissimasinnaasulluunniit, soorlu qanimut attaveqarfigisartakkat imminnut mattusimanissaannik qulakkeerinninnikkut coronavirusimik nutaamik tunillaassuunneq pitsaanerpaamik pinaveersaartinneqarsinnaavoq.
Tamatigorluinnarli inuup tunillatsissimasup tunillatsissimanini ilisimaneq ajorpaa, tassami ersiuteqalernissamut ulloq ataaseq ullullu 14-it tikillugit ingerlasinnaapput ilarpassuilu ersiuteqartaratik. Taamaattumik inuup inuit allat akornanniinnermini tamatigorluinnaq tunillatsissimanini ilisimasinnaaneq ajorpaa.
Inunnut allanut 1-2 meterinik ungasissuseqarnissaq nalinginnaasumik innersuussutigineqarpoq. Ungasinniarnissaq ajornarpat inuppassuillu piffimmi ataatsimi katersuuteqqappata tunillaassuunnerup siuariarnissaa aarlerinarnerussaaq.
Piffinni qanillinaveersaarnerup ajornakusoorfiani qanermut assiaqutit tunillaassuunnerup siaruatsaaliorneranut iluaqutaasinnaapput. Qanermut assiaqutit kuserneeqqatigut allanut tunillaanissannut aamma allat ilinnut tunillaanissaannut pinaveersaartitseqataasinnaapput. Eqqunngitsumik atorneqarpat tunillaassuunnerup siaruarnissaa aarlerinarnerussaaq.
Taamaakkaluartoq siunnersuutinik nalinginnaasunik maleruaanissat eqqaamajuassavat:
• Napparsimaguit angerlarsimaannarit
• Errortorluartarit
• Inuit allat akornanniikkaangavit qanillinaveersaartakkit - qanermut assiaquteqaraluaruilluunniit.
Qanermut assiaqutit pinaveersaartitsissutinut taamaallaat ilaammata innersuussutit uku suli malinneqassapput.
Qanermut assiaqutit assigiinngitsut qanoq ittuuppat?
Qanermut assiaqutit CE-mik nalunaaqutsikkat
Inimi tamanit isersimaffigineqarsinnaasumi qanermut assiaqummik atuinissap pisariaqarfiani qanermut assiaqutinik CE-mik nalunaaqutserneqarsimasunik atuinissaq innersuussutigineqarpoq.
Tunisassiortup pitsaassutsimik uppernarsaasimanera CE-mik nalunaaqutsigaanerata takutippaa.
Qanermut assiaqutit CE-mik nalunaarutsikkat type 1-it atornissaat naammappoq. Allanit tunillatsinnissannut aamma allat ilinnit tunillatsinnissaannut illersuutaapput.
Ilungersunartumik napparsimalernissamut annertunerusumik aarlerinartorsioruit imaluunniit COVID-19-imik tunillatsissimasutut paasineqaruit qanermut assiaqummik CE-mik nalunaaqutsersimasumik tamatigut atuisassaatit.
Atueqqittarneq igitsisarnerlu:
Qanermut assiaqutit suliffissuaqarfinni tunisassiarineqartut ataasiartagaapput, atorneqareernermikkut aallaaviatigut iginneqartartussat. Qanermut assiaqutit masatserneqaraangamik, ipeqaleraangamik attuuaneqaraangamillu pitarneqarsinnaanerulersarmata illersuutaarussinnaasarmatalu taarserneqartassapput.
Qanermut assiaqutit ataasiartakkat atorneqaqqinnissaat siunertaralugu errorneqarnissaat innersuussutigineqanngilaq. Qanermut assiaqutit ataasiartakkat errorneqarnermikkut najuussassaanngitsunik tigooraasinnaassusaat anersaartorfiusinnaanerallu sunnerneqartarput taamaalillutillu illersuutertik annaasarlugu.
Qanermut assiaqut inimi tamanit isersimaffigineqarsinnaasumi atorsimasaq eqqagassatut nalinginnaasutut iginneqassaaq.
Qanermut assiaqummik igitsereernermi assaat asaffimmi assannulluunniit spritimik errortorneqassapput.
Qanermut assiaqutit annoraaminermik sanaat
Inuit ilaasa qanermut assiaqutit ataasiartakkat ilaatigut pissarsiariuminaanneri akisuallaarneriluunniit pissutigalugit annoraaminermik sanaat atortarpaat.
Qanermut assiaqutit annoraaminermik sanaat pisiaagaluarpata namminerluunniit sanaajugaluarpata CE-mik nalunaaqutsersimasutut pitsaassusiligaanngillat. Qanermut assiaqutinik malitassat suliffissuaqarfinnut tamanut atuuttut malillugit suli tunisassiortoqanngilaq, taamaattumik tunisassiat najuussassaanngitsunik tigooraasinnaassutsimikkut assigiinngiiaarsinnaapput.
Qanermut assiaqummik annoraaminermik sanaamik atuinerup pitsaaqutaasa annerpaartaat tassaavoq qanermut assiaqummik atuisup tunillaasinnaanissaanut illersuutitut atorneqarnera.
Qanermut assiaqutinik annoraaminermik sanaanik atuissaguit qanermut assiaqutip pitsaanerpaamik iluaqutaatinnissaanut qulakkiigassannik ilisimasassaqarputit. Assersuutigalugu pingasunik qaleriinnilerneqassapput. Elastikeqartinneqassapput kiinnamullu attuumasinnaassallutik, taamaalillutik qingaq qanerlu asseqqaneqassallutik. Annoraaminertaa ammalanani najuussassaanngitsunik tigooraasinnaassuseqassaaq aammali anersaartuutigineqarsinnaassaaq. Taamatuttaaq 60 gradimi errorneqarsinnaassapput.
Kiinnamut assiaqutit
Kiinnamut assiaqutit amerlanertigut plastikimik sanaajusarput, kiinnamut assiaqutaapput virusimullu assiaqutitut atorneqarsinnaallutik. Kiinnamut assiaqutit kiinnamut attuutivinnagit atugassiaapput illersuisinnaanermikkullu assigiinngitsunik pitsaassuseqarsinnaallutik.
Kiinnamut assiaqutit qanermut assiaqutinut sanilliullugit illersuisinnaanerat annikinnerugaluartoq pitsaaquteqarput, tassami atortillugit ajoquteqanngitsumik anersaartortoqarsinnaavoq kiinnamillu assiaqummik atuisup kiinaa tamaat takuneqarsinnaalluni.
Kiinnamut assiaqutit kiinnamut attuunnagit atugassiaaneri pissutigalugit illersuisinnaanerisa annikinnerunerat aammalu kiinnamut assiaqutit soorluttaaq qanermut assiaqutit malittarisassat suliffissuaqarfinni tamani atuuttut malillugit tunisassiaannginneri pissutigalugit assigiinngitsunik pitsaassuseqarneri eqqumaffigissallugit pingaaruteqarpoq.
Kiinnamut assiaqutit qanermut assiaqutinut sanilliullugit nalinginnaasumik ulloq naallugu atorneqarsinnaapput ilaallu allaat errorneqarsinnaasarlutik atoqqinneqarsinnaasarlutillu.
Kiinnamut assiaqut qanermut assiaqutitulli eqqortumik atorneqassaaq, tassa imaappoq atorneqartillugu attuuaneqassanngilaq. Tunillaasinnaaneq pinaveersaartinniarlugu assiaqutip piinnginnerani atineqannginneranilu assaat errortoqqaarneqassapput spritersimassallutilluunniit.
Qanermut assiaqummik atuinani kiinnamut assiaqummik qaqugukkut atuisarnissaq innersuussutigineqarpa?
Qanermut assiaqut naleqqutinngippat, tassa inuk qanermut assiaqummik atuisinnaanngippat imaluunniit pisumi immikkut ittumi kiinaq nuisasariaqarpat kiinnamut assiaqutip qanermut assiaqummut taarsiullugu atorneqarnissaa innersuussutigineqarpoq.
Inuit anniaatillit, assersuutigalugu kiinnamikkut amerluttut, sapigallit imaluunniit qanermut assiaqummik pissutilimmik kiinnamut attuullugu atuisinnaanngitsut qanermut assiaqummut taarsiullugu kiinnamut assiaqummik atuisinnaapput.
Kiinnamut assiaqutit avatangiisinut tunngatillugu iluaqutaasinnaapput inunnillu tutsarluttunik isigiarsuttunillu attaveqaqateqarnermi, qarngup aalaneranik atuaanissamik pisariaqartitsiffiusumi atorneqarsinnaapput, kiinnamut assiaqummik atuisup qarnga takuneqarsinnaasarmat qanermullu assiaqummut sanilliullugu nipikinnerulersitsisarnera annikinnerusarmat.
Taakkua saniatigut kiinnamut assiaqut pisuni allani, soorlu kiinnap nuisanissaanik pisariaqartitsiffiusuni, soorlu assersuutigalugu meeqqamik, puigortunngorsimasumik assigisaannilluunniit qanigisamik oqaluussaqarnermi atorneqarsinnaavoq.
Isarussatit iluppata qanoq iliussavit?
Isaruaqaruit qanermut assiaquteqarninni isarussatit ilusarsinnaapput. Isigisamut ippinnarsinnaavoq isarussavillu attoqattaarneratigut tunillatsinnissat aarlerinarnerulersinnaalluni.
Taamaattumik isarussavit qanoq ilinaveersaartissinnaanerannut siunnersuutitsialannik katersisimavugut:
• Qanermut assiaqummik, qinngannut attuulluinnarluni inissisimasinnaasumik, assersuutigalugu qanermut assiaqummik saviminertalimmik, qinngannut pussugunneqarsinnaasumik toqqaanissat eqqumaffigiuk.
• Isarussavit igalaartai ullaat unnuillu tamaasa imermik kissalaartumik erruinermullu qaqorsaammik annikitsunnguamik salittakkit.
• Tamatuma kingorna erruummik mikrofiberiusumik allartikkit. Qaqorsaatip isarussat issangernissaanik annikillisitsisarput.
• Qanermut assiaqut sapinngisamik isivit killinnguanut inissiguk isarussatillu qinngannut appaallatsillugit atukkit.
Meeqqat qanermut assiaquteqassappat?
Meeqqat qanermut assiaquteqassappata qanermut assiaqutip eqqortumik atornissaanut meeqqap paasinninnissaa pisariaqarpoq. Qanermut assiaqut meeqqap kiinaani qasungavallaannginnissaa meeqqallu qanermut assiaqutip atisinnaanissaa peersinnaanissaalu pingaaruteqarput. Meeqqat taakkua tassaanerussapput meeqqat atuarfianni atualereersimasut.
Meeraaqqat inoorlaallu qanermut assiaquteqassanngillat.
Meeraaqqat – qanermut assiaquteqarsinnaanngitsut – assaasa eqqiluitsuunissaannik ikiorsinnaavatit COVID-19-imillu ersiuteqarnerannik nakkutigalugit.
Eqqumaffigiuk, linkit allamut ingerlaqqipput